Eesti on ELi riigihangete direktiivide sätted üle võtnud riigihangete seadusega, RT I, 1.07.2017). Selle seadusega on kehtestatud riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise kord ning vastutus nõuete rikkumise eest.

Vastavalt riigihangete seadusele (§ 2 lõige 2) tuleb riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestada ka keskkonnasäästlike lahendustega. Keskkonnahoidlikke tingimusi saab kasutada kõikides riigihanke etappides – need saab lisada nii kvalifitseerimistingimustesse, vastavustingimustesse (sh hankelepingu eseme tehnilisse kirjeldusse), hindamiskriteeriumidesse kui ka hankelepingu tingimustesse.

Keskkonnahoidliku riigihanke õiguslik määratlus sisaldub keskkonnaministri määruses „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“, RT I, 2.07.2021. Määruse kohaselt on keskkonnahoidlik riigihange menetlus, mille abil ostetakse asju ja tellitakse teenuseid, millel on nende olelusringi jooksul väiksem keskkonnamõju võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega asjade ja teenustega.

Riigihangete seaduse ja nimetatud keskkonnaministri määrusega on tehtud keskkonnahoidlike kriteeriumide rakendamine hankemenetlustes kohustuslikuks viie tootegrupi puhul:

• maanteesõidukid,
• mööbel,
• puhastustooted ja -teenused,
• kontori IT-seadmed,
• koopia- ja joonestuspaber.

Edaspidi on kavas keskkonnahoidlikud riigihanked teha kohustuslikuks ka muudes tootegruppides.

Lisaks kehtivad avaliku sektori hoonetele energiatõhususe miinimumnõuded, mis on kehtestatud riigi tasandil ELi metoodika alusel (nõue tuleneb ELi energiatõhususe direktiivist). Alates 2019. aastast peavad kõik uued avaliku sektori asutuste omandis ja kasutuses olevad hooned olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe direktiiviga on kehtestatud ka avaliku sektori hoonete rekonstrueerimisele energiatõhususe miinimumnõuded.